Kirjeldus
Sulgedega varesekuju – elutruu surnud varese imitatsioon vareslaste peletamiseks
Sulgedega varesekuju jäljendab surnud liigikaaslast ja aitab muuta ala vareslaste jaoks kahtlaseks ning ebaturvaliseks. Surnud varese nägemine võib olla teistele vareslastele tugev ohusignaal – märk sellest, et selles kohas võib olla oht.
Peletajat saab kasutada nii olemasoleva vareseprobleemi lahendamiseks kui ka ennetavalt ajal, mil vareslased alles hakkavad uue ala vastu huvi tundma.
Peamised eelised
- elutruu välimus ja päris suled;
- kasutab vareslaste loomulikku reaktsiooni surnud liigikaaslasele;
- ei vaja elektrit, patareisid ega seadistamist;
- lihtne paigaldada ja ümber tõsta;
- sobib kasutamiseks nii iseseisvalt kui koos teiste peletusmeetoditega;
- kasutatav katustel, hoovides, aedades, põldudel ja muudel avatud aladel.
Kuidas surnud varese imitatsioon toimib?
Vareslased on intelligentsed ja tähelepanelikud linnud. Surnud liigikaaslane võib anda neile märku võimalikust ohust selles piirkonnas.
Kuju eesmärk ei ole lihtsalt välja näha nagu vares. Oluline on luua mulje surnud linnust kohas, mida vareslased kasutavad või mille vastu nad huvi tunnevad.
Varesed võivad kuju esmakordsel märkamisel jääda olukorda jälgima, koguneda, valjult häälitseda või kuju ümbrust uurida. Selline käitumine ei tähenda tingimata, et peletaja ei mõju – vareslased võivad surnud liigikaaslase juurde koguneda just selleks, et võimalikku ohtu hinnata.
Kuidas kasutada?
Kuju tuleb paigutada nii, et see mõjuks surnud varesena, mitte istuva või lendava linnuna.
Selle võib:
- asetada selili või külili maapinnale, katusele või muule nähtavale pinnale;
- riputada tagurpidi;
- paigutada vareste tavapärase maandumis-, toitumis-, kogunemis- või puhkekoha lähedusse;
- paigutada kohta, kus vareslased on hakanud viimasel ajal regulaarselt viibima või ümbrust jälgima.
Kuju peaks olema lindudele hästi nähtav juba enne, kui nad probleemsele alale maanduvad. Vajadusel tasub proovida erinevaid asukohti ja surnud linnu asendeid.
Reageeri juba siis, kui vareslased alles ala vastu huvi tunnevad
Vareslaste tõrjumisega tasub alustada võimalikult vara.
Kui vareseid ei ole varem territooriumil regulaarselt olnud, kuid nad hakkavad järsku sinna korduvalt ilmuma, puude või hoonete ümbruses pikemalt viibima või ala tähelepanelikult jälgima, tasub reageerida kohe. Selline käitumine võib tähendada, et linnud alles hindavad ala võimaliku uue toitumis-, kogunemis-, puhke- või pesitsuskohana.
Mida varem ala neile ebaturvalisena tunduma hakkab, seda parem võimalus on vältida selle muutumist püsivaks elupaigaks või uue koloonia tekkimist.
Kui vareslased näitavad ala vastu tugevat või püsivat huvi, võib surnud varese imitatsiooni kombineerida vareste hädakisa mängiva bioakustilise peletajaga. Surnud liigikaaslase nägemine ja hädakisa kuulmine toetavad teineteist ning annavad lindudele korraga nii visuaalse kui helilise ohusignaali.
Väldi harjumist
Vareslased õpivad kiiresti. Kui peletaja seisab nädalaid täpselt samas kohas ja midagi ei muutu, võivad linnud aja jooksul aru saada, et tegelikku ohtu ei ole.
Seetõttu soovitame:
- muuta kuju asukohta regulaarselt;
- muuta aeg-ajalt selle asendit;
- mitte jätta kuju pikaks ajaks muutumatult samasse kohta;
- suuremal alal kasutada vajadusel mitut kuju;
- tugevama surve korral kombineerida kuju teiste peletusmeetoditega.
Mida vähem muutub peletaja lindude jaoks etteaimatavaks, seda väiksem on harjumise oht.
Kui vareslased on ala juba omaks võtnud
Kui linnud on territooriumi pikemat aega regulaarselt kasutanud, seal pesitsevad või neil on tugev põhjus sinna tagasi tulla, ei pruugi ühest visuaalsest peletajast piisata.
Sellisel juhul tasub võimalusel vähendada lindude ligitõmbajaid ja kasutada surnud varese imitatsiooni osana laiemast tõrjest. Hästi sobib selle kõrvale näiteks vareste hädakisa mängiv bioakustiline peletaja.
Miks valida see peletaja?
Selle peletaja tugevus on väga konkreetne ja loomulik ohusignaal. Päris suled ja elutruu välimus aitavad luua mulje surnud liigikaaslasest ning muuta visuaalse ohusignaali vareslaste jaoks veenvamaks.
Peletaja ei vaja elektrit, seadistamist ega keerukat paigaldust ning seda saab kiiresti ümber tõsta vastavalt sellele, kus linnud parasjagu liiguvad või ala vastu huvi üles näitavad.
See sobib eriti hästi:
- ennetavaks kasutamiseks, kui vareslased alles hakkavad ala vastu huvi tundma;
- kohtadesse, kus on vaja lihtsat ja elektrivaba lahendust;
- olukordadesse, kus peletajat on võimalik regulaarselt ümber paigutada;
- osana kombineeritud tõrjest koos bioakustilise või mõne muu peletusmeetodiga.
Hea valik siis, kui soovite reageerida vareste ilmumisele varakult ja muuta ala nende jaoks ebaturvaliseks enne, kui nad jõuavad selle päriselt omaks võtta.









Kersti –
Kahjuks varesed nokivad ikka maasikaid
Jaanus –
Tere, Kersti! Aitäh tagasiside eest ja kahju, et varesed maasikaid ikka kiusavad. Varesed harjuvad ühe võttega kiiresti – kuju tasub tõsta iga paari päeva järel uude kohta ja lisada juurde liikuv või heliline element (peletuslint või -pall marjapeenra kohal töötab hästi kombinatsioonis). Kirjutage meile, aitame lahenduse kokku panna. – Jaanus
Vello Lepvalts –
Varesed harjusid kolme päevaga ära selle peibutisega-hirmutisega ega karda enam.
Jaanus –
Tere, Vello! Aitäh ausa tagasiside eest ja vabandame, et tulemus pettumuse valmistas. Varesed on väga õppimisvõimelised ja harjuvad paigalseisva kujuga tõesti kiiresti – just seepärast soovitame kuju iga paari päeva tagant uude kohta tõsta ja võimalusel kombineerida heli- või liikuva peletiga (nt lint või lohe). Kui soovite, anname nõu, milline kombinatsioon Teie olukorras kõige paremini töötaks. – Jaanus
Nimetu –