Laserikiir häirib linde ning tekitab neis ohutunde. Laserid on efektiivsed, sest laserikiirega ei ole võimalik ära harjuda. Lasereid on kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Laserite miinuseks on, et nende mõju päikeselise ilmaga on väike.
Laserpeletid on tõhus vahend mitmete lindude ja loomade eemalhoidmiseks, eriti kui tegemist on rändlindude, kajakate ja vareslastega. Nende liikumismustrid ja valvsus teevad nad tundlikuks visuaalsetele ärritajatele, mistõttu laser võib takistada neil alale asumist või sinna naasmist.
Linnupeletajad on efektiivne võimalus kaitsta oma investeeringuid karvaste ja suleliste eest. Riik kompenseerib 50% rändlinnu või kiskjate poolt tekitatud kahjude ennetamiseks peltajatele tehtud kulutustest.
Siin mõned mõtted, kuidas paremini rändlinnud põldudest eemal hoida:
Kõige linnusõbralikum strateegia on muuta kaitstavad põllud visuaalsete peletajatega lindudele juba kaugelt ebameeldivaks. Sellisel juhul on rändel olevatel lindudel juba õhus aega võtta vastu otsus otsida turvalisem puhkepaik. Rändlinnud saabuvad kuni 20-pealiste parvedena ja oluline on hoida ära juba esimeste salkade maandumine. Lindude peletamine alles siis, kui põllul on juba sadu linde, võib tegelikult linnukahju suurendada.
Millised on tõhusad peletusviisid:
Kullisilmad – meie e-poe parim lahendus teie põldude kaitseks. Need pulga otsas tuules tiirlevad pallikujulised peletajad, millel on suured hirmutavad silmad ja läikivad siilud, tekitavad päikesevalguses peletavaid valgussähvatusi, mis hoiavad linnud teie põldudelt eemal. Soovitatav kogus rändlindude tõrjeks on vähemalt kaks peletajat ühe hektari kohta
Kulli- või kotkakujulised tuulelohed 7- või 9-meetrise teleskoopridvaga – Röövlinnu kujuline tuulelohe on tõhus ja kauakestev meetod rändlindude põldudelt eemal hoidmiseks. See on üks populaarsemaid linnutõrjevahendeid ja õigustatult – see peletussüsteem on keskkonnasõbralik, vaikne, tõhus ja odav. Pistriku tuulelohe tiirleb teatud kõrgusel, kuid tuule muutudes sooritab äkilisi sukeldumisi ja tõuseb taas üles nagu tõeline pistrik. Selle olemasolust piisab lindude eemale peletamiseks. Lindudel on instinktiivne hirm röövlindude ees ja pistrikulohe ei lase neid kaitstavatele aladele toituma. 7-meetrise ridvaga lohe efektiivselt kaitstav pindala on ligikaudu 0,75 hektarit, 9-meetrisel 1,5 hektarit
Talv on metsloomadele jaoks raske aeg, sest looduses jääb toidulaud kesiseks. Mida külmemaks lähevad ilmad ja mida rohkem on lund, seda keerulisemaks muutub toidu hankimine. Seetõttu hakkavad jänesed, kitsed, hirved ja põdrad otsima uusi kohti, kus kõht täis saada ning aeda pääsedes avastavad nad, et noorte viljapuude peened oksad ja koored on täitsa maitsvad. Suure näljaga ei ütle nad ära ka muudest puudest-põõsastest ja taimedest, mida aedadest leida võib.
Näljastest kitsekestest võib küll väga kahju olla, kuid oma viljapuudest ilma jääda ei taha sellegi poolest ükski aiapidaja. Sellepärast on mõistlik ulukid oma aiast eemale hoida ja õnneks on metsloomade peletamiseks mitmeid tõhusaid seadmeid.
Kevad koputab uksele ja kinnisvara olukorda hindavad linnud on katustel ametis. Neid esimesi vaatlejaid nagu ei märkagi. Aga kui pesaehitus juba käib ja esimene munagi munetud, on selleks hooajaks hilja katust kaitsta.
Aastateks lahendab igasuguse linnuprobleemi katusel linnutõkete paigaldamine. Kui valvelind katuse serval või ventilatsioonikorstnal istudes ümbrust vaadelda ei saa loetakse territoorium pesitsemiseks ebasobivaks.
Rähn on võimeline maja tuulekasti paari päevaga auguliseks taguma. Võta sa kinni, tahab ta sinna pesa teha, loodab söödavat leida või kasutab tuulekasti kõlapuuna.
Ükskõik, milline põhjus neist kolmest rähni maja seina auku toksima meelitab, tuleb reageerida kohe, kui lind maja vastu huvi ilmutab. Mida kauem lasta tal tegutseda, seda enesekindlamaks lind muutub
Rähni peletamiseks on mitmeid häid mooduseid. Parima tulemuse annab erinevate peletajate (visuaalse peletamise ja heli) kombineerimine.
Pääsukeste koduhoidev loomus ja truudus oma pesapaigale on iseenesest imetlusväärsed, kuid kahjuks kaasneb sellega ka märkimisväärne reostus. Maja räästaalused ning tööstus- ja kaubahoone laealused on pääsukestele ideaalsed pesitsemiskohad, kuid sinna kogunevad väljaheited põhjustavad tõsiseid hügieeniprobleeme. Lisaks rikuvad pesad hoone fassaadi.
Kuna ka pääsukeste pojad pöörduvad täiskasvanuks saades oma sünnipaika tagasi, on oluline eemaldada vanad pesad ja takistada uute rajamist.
Kuidas pääsukesi eemal hoida?
Eemaldage vanad pesad ja puhastage pinnad
Kui linnud on pesad maha jätnud, tuleks need täielikult eemaldada ning puhastada ümbritsev ala väljaheidetest ja sulgedest. Selleks võib kasutada puhastusvahendeid ning kaaluda pindade immutamist või ülevärvimist, et muuta need lindude jaoks vähem atraktiivseks.
Iga hea peremees hoiab oma vara korras ja kaitstuna. Linnaruumi jagamine lindudega tekitab vajaduse kaitsta hoonete katuseid kajakate ja tuvide eest. Reostusele ja lärmile lisanduvad probleemid katusel – lindude pesamaterjal ja katusele tassitud jäätmed ummistavad sadevee äravoolusid põhjustades kinnisvarale niiskuskahjustusi.
Mehaaniline paugutaja teeb korraga vaid ühe paugu ning ei vaja lisatoidet tööks. Paukude intervalli saab ventiiliga reguleerida vahemikus 30s kuni 30min. See tähendab, et toimub üks pauk nt iga 30min tagant terve ööpäeva jooksul. Kuna konstantne paugutamine pole alati soovitud või vajalik, siis lisana valitav taimer annab võimaluse paugutamise aega reguleerida st näiteks sättida nii, et paugutataks ainult päeval.
Keskkonnaameti andmetel tegid rändlinnud (haned-lagled-sookured) 2019. aastal talunikele kahju ligikaudu 1,47 miljoni euro väärtuses. Kahjude hüvitamiseks maksti välja aga 492 719 eurot, mis tähendab seda, et tegelikult kompenseeriti põllumeestele kolmandik tekkinud kahju suurusest.
Paljud talunikud jätavad kahju üldse deklareerimata, kuna hüvitise taotlemine on üsnagi tüütu protsess. Seega tegelikult ei ole teada, kui palju rändlinnud kevadel ja sügisel põllumeestele reaalselt kahju teevad.
Rändlindude tekitatavate kahjustuste vältimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks 50% ulatuses tehti möödunud aastal vaid 23 taotlust kokku 14161 euro ulatuses.
Ehk siis peenes kirjas väljavõte:
Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord
“Kui kuldnokkade ja vareste parv astelpaju põllule peale lendab, siis võivad nad ühe päevaga ära süüa lausa 500 kilogrammi marju. Algul kugistavad nad alla kõik tipumarjad ja siis lähevad ka alumised marjad,” kirjeldab Peeter Enning Pärnumaal asuvast Sella talust kui palju teevad linnud talunikele kahju.
Talunikel on lindudega sügiseti suur probleem. Just sügisel, kui paljud linnud valmistuvad siit lahkuma ja alustavad nii-öelda oma varude tankimist, saavad valmis astelpajumarjad. Linnud lendavad parvedes astelpajupõõsaid rüüstama ja võivad teha kasvatajatele väga palju kahju.
