Mutid on ühed kahjulikumad aiatailased. Nad ei kahjusta küll taimi otseselt, kuid nende kaevandatud käigud lõhuvad taimede juuri ja muudavad muru ebatasaseks. Peenras tõstab mutt mullahunnikusid, mis lämmatavad nooruikoori ja ilmestab hoolitsetud aeda ebameeldivate mullatupsudega. Selles artiklis selgitame, millised meetodid muttide peletamiseks tegelikult toimivad.

Miks mutid tulevad just sinu aeda?

Mutid toituvad ainult vihmaussidest ja muudest mullaelukindlastest. Nad ei söö taimu ega juuri. Nende esinemine tähendab, et sinu mulla all on palju toitu ehk aed on viljakas ja elujõuline. See on tegelikult positiivne märk, kuigi tagajärjed on tülikad.

Mutid on kõige aktiivsemad kevadel ja sügisel, mil muld on niiske ja ussid on mullas liikuvel. Kuival suvel kaovad nad sügavamale, mistõttu nende aktiivsus väheneb. Talvel kaevavad nad sügavad käigud ja on vähem nähtavad.

Millised meetodid muttide peletamiseks töötavad?

Vibratsioon ja heli seadmega

Kõige tõhusam ja laialt kasutatav meetod on elektrooniline mutipeletaja, mis tekitab regulaarselt mulla kaudu levivat heli ja vibratsiooni. Mutid on pimedad, kuid neil on erakordselt tundlik kuulmine. Regulaarne vibratsioon häirib neid pidevalt ja nad otsivad elupaiga mujalt.

Üks seade katab kuni 1500 ruutmeetrit. Seade vajab ainult tavalist patarei ja töötab kuni kümme kuud enne laadimist. Paigaldus on lihtne, tuleb lihtsalt seade maasse lükata nii et metallvarras on mullas.

Tulemused on nähtavad kahe kuni nelja nädala jooksul. Muttide aktiivsus väheneb järk-järgult ja üldjuhul lahkuvad nad paari kuu jooksul täielikult.

Looduslikud lõhnad

Mutid põgenevad tugevate lõhnade eest. Populaarsed looduslikud peletajad on:

• Krüsanteemi eeterlik õli, mis on mürgine muttidele
• Schwarzkümmelõli mulda lisatuna
• Männioksad või okaspuuõli mulda kaevatud käikudesse

Need meetodid on odavad aga nende toimeaeg on lühike. Vihm uhub lõhnad välja ja neid tuleb pidevalt uuendada.

Tüütu taim piirkonnas

Teatud taimed on muttidele vastumeelsed. Keiserkruun, kummel ja must kohoott on looduslikud peletajad, mida saab istutada aeda. Nende juured ja lõhn häirivad mutte. See on pikaajaline lahendus, mis nõuab aga kannatust.

Mida ei tasu teha

Vesi käikudesse valamine on kasutu, kuna mutid kaevavad lihtsalt uued käigud. Hapnikupommitamine käikudesse mõjub samuti lühiajaliselt. Muttide püüdmine on aeganõudev ja nõuab pidevat järelevalvet.

Mitu mutipeletajat on vaja?

See sõltub ala suurusest. Üks 41 cm pikk mutipeletaja katab kuni 1500 ruutmeetrit. Keskmise suurusega aed, mis on umbes 20 korda 30 meetrit, vajab ühte seadet. Suurema aia jaoks paigalda mitu seadet nii, et nende katvusalad kattuvad veidi.

Paigalda seadmed muttide aktiivsete käikude lähedusse. Aktiivsed käigud on need, kus mutt käib regulaarselt ja mullatupsud on värsked.

Kokkuvõte

Efektiivseim ja mugavaim viis muttidest lahti saada on elektrooniline mutipeletaja heli ja vibratsiooniga. See on ohutu, ei vaja kemikaale ja töötab iseseisvalt ilma igapäevase hoolduseta.

Nirgu.ee mutipeletaja on tõestatud tõhususega seade, mis kaitseb kuni 1500 ruutmeetrit. Paigalda seade maasse ja lase sel töötada. Tulemused on nähtavad paari nädala jooksul.

Laserikiir häirib linde ning tekitab neis ohutunde. Laserid on efektiivsed, sest laserikiirega ei ole võimalik ära harjuda. Lasereid on kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Laserite miinuseks on, et nende mõju päikeselise ilmaga on väike.

Laserpeletid on tõhus vahend mitmete lindude ja loomade eemalhoidmiseks, eriti kui tegemist on rändlindude, kajakate ja vareslastega. Nende liikumismustrid ja valvsus teevad nad tundlikuks visuaalsetele ärritajatele, mistõttu laser võib takistada neil alale asumist või sinna naasmist.

Linnupeletajad on efektiivne võimalus kaitsta oma investeeringuid karvaste ja suleliste eest. Riik kompenseerib 50% rändlinnu või kiskjate poolt tekitatud kahjude ennetamiseks peletajatele tehtud kulutustest.

Siin mõned mõtted, kuidas paremini rändlinnud põldudest eemal hoida:

Kõige linnusõbralikum strateegia on muuta kaitstavad põllud visuaalsete peletajatega lindudele juba kaugelt ebameeldivaks. Sellisel juhul on rändel olevatel lindudel juba õhus aega võtta vastu otsus otsida turvalisem puhkepaik. Rändlinnud saabuvad kuni 20-pealiste parvedena ja oluline on hoida ära juba esimeste salkade maandumine. Lindude peletamine alles siis, kui põllul on juba sadu linde, võib tegelikult linnukahju suurendada.

Millised on tõhusad peletusviisid:

Kullisilmad – meie e-poe parim lahendus teie põldude kaitseks. Need pulga otsas tuules tiirlevad pallikujulised peletajad, millel on suured hirmutavad silmad ja läikivad siilud, tekitavad päikesevalguses peletavaid valgussähvatusi, mis hoiavad linnud teie põldudelt eemal. Soovitatav kogus rändlindude tõrjeks on vähemalt kaks peletajat ühe hektari kohta

Kulli- või kotkakujulised tuulelohed 7- või 9-meetrise teleskoopridvaga – Röövlinnu kujuline tuulelohe on tõhus ja kauakestev meetod rändlindude põldudelt eemal hoidmiseks. See on üks populaarsemaid linnutõrjevahendeid ja õigustatult – see peletussüsteem on keskkonnasõbralik, vaikne, tõhus ja odav. Pistriku tuulelohe tiirleb teatud kõrgusel, kuid tuule muutudes sooritab äkilisi sukeldumisi ja tõuseb taas üles nagu tõeline pistrik. Selle olemasolust piisab lindude eemale peletamiseks. Lindudel on instinktiivne hirm röövlindude ees ja pistrikulohe ei lase neid kaitstavatele aladele toituma. 7-meetrise ridvaga lohe efektiivselt kaitstav pindala on ligikaudu 0,75 hektarit, 9-meetrisel 1,5 hektarit. Lohede kasutamise miinuseks on vajadus käia neid lahti harutamas, kui tuul linnu ümber ridva kinni on mässinud.

Talv on metsloomadele jaoks raske aeg, sest looduses jääb toidulaud kesiseks. Mida külmemaks lähevad ilmad ja mida rohkem on lund, seda keerulisemaks muutub toidu hankimine. Seetõttu hakkavad jänesed, kitsed, hirved ja põdrad otsima uusi kohti, kus kõht täis saada ning aeda pääsedes avastavad nad, et noorte viljapuude peened oksad ja koored on täitsa maitsvad. Suure näljaga ei ütle nad ära ka muudest puudest-põõsastest ja taimedest, mida aedadest leida võib.

Näljastest kitsekestest võib küll väga kahju olla, kuid oma viljapuudest ilma jääda ei taha sellegi poolest ükski aiapidaja. Sellepärast on mõistlik ulukid oma aiast eemale hoida ja õnneks on metsloomade peletamiseks mitmeid tõhusaid seadmeid.

Rähn on võimeline maja tuulekasti paari päevaga auguliseks taguma. Võta sa kinni, tahab ta sinna pesa teha, loodab söödavat leida või kasutab tuulekasti kõlapuuna.

Ükskõik, milline põhjus neist kolmest rähni maja seina auku toksima meelitab, tuleb reageerida kohe, kui lind maja vastu huvi ilmutab. Mida kauem lasta tal tegutseda, seda enesekindlamaks lind muutub

Rähni peletamiseks on mitmeid häid mooduseid. Parima tulemuse annab erinevate peletajate (visuaalse peletamise ja heli) kombineerimine.

Pääsukesed on truud oma pesitsuspaikadele

Pääsukeste koduhoidev loomus ja truudus oma pesapaigale on iseenesest imetlusväärsed, kuid kahjuks kaasneb sellega ka märkimisväärne reostus. Maja räästaalused ning tööstus- ja kaubahoone laealused on pääsukestele ideaalsed pesitsemiskohad, kuid sinna kogunevad väljaheited põhjustavad tõsiseid hügieeniprobleeme. Lisaks rikuvad pesad hoone fassaadi.

Kuna ka pääsukeste pojad pöörduvad täiskasvanuks saades oma sünnipaika tagasi, on oluline eemaldada vanad pesad ja takistada uute rajamist.

Kuidas pääsukesi eemal hoida?

Eemaldage vanad pesad ja puhastage pinnad

Kui linnud on pesad maha jätnud, tuleks need täielikult eemaldada ning puhastada ümbritsev ala väljaheidetest ja sulgedest. Selleks võib kasutada puhastusvahendeid ning kaaluda pindade immutamist või ülevärvimist, et muuta need lindude jaoks vähem atraktiivseks.

Iga hea peremees hoiab oma vara korras ja kaitstuna. Linnaruumi jagamine lindudega tekitab vajaduse kaitsta hoonete katuseid kajakate ja tuvide eest. Reostusele ja lärmile lisanduvad probleemid katusel – lindude pesamaterjal ja katusele tassitud jäätmed ummistavad sadevee äravoolusid põhjustades kinnisvarale niiskuskahjustusi.

Mehaaniline paugutaja teeb korraga vaid ühe paugu ning ei vaja lisatoidet tööks. Paukude intervalli saab ventiiliga reguleerida vahemikus 30s kuni 30min. See tähendab, et toimub üks pauk nt iga 30min tagant terve ööpäeva jooksul. Kuna konstantne paugutamine pole alati soovitud või vajalik, siis lisana valitav taimer annab võimaluse paugutamise aega reguleerida st näiteks sättida nii, et paugutataks ainult päeval.