Rähn on võimeline maja tuulekasti paari päevaga auguliseks taguma. Võta sa kinni, tahab ta sinna pesa teha, loodab söödavat leida või kasutab tuulekasti kõlapuuna.

Ükskõik, milline põhjus neist kolmest rähni maja seina auku toksima meelitab, tuleb reageerida kohe, kui lind maja vastu huvi ilmutab. Mida kauem lasta tal tegutseda, seda enesekindlamaks lind muutub

Rähni peletamiseks on mitmeid häid mooduseid. Parima tulemuse annab erinevate peletajate (visuaalse peletamise ja heli) kombineerimine.

Pääsukesed pöörduvad samasse kohta tagasi

Pääsukesed on koduhoidvad, kuid kahjuks tekitavad maja räästas või tööstus- ja kaubahoone laealuses asuvad pesad kaasneva reostuse tõttu inimesele meelehärmi. Kuna pääsukestel on harjumuspõhine eluviis, pöörduvad lisaks vanematele samasse pesitsuskohta tagasi ka pojad. Seega on väga oluline eemaldada soovimatutest paikadest vanad pesad, et linnud neid taas kasutusele ei võtaks.

Kuidas pääsukesi eemal hoida?

Kui pesad on maha jäetud, tuleb kõik vanad pesad täielikult eemaldada ning ümbrus hoolikalt lindude väljaheidetest ja sulgedest puhastada. Kasutage puhastusvahendit ja kaaluge hooldatavate pindade immutamist või ülevärvimist.

Pesitsushooaja lähenedes kerkib päevakorda hoonete katuste kaitsmine kajakate ja tuvide eest. Reostusele ja lärmile lisanduvad probleemid katusel – lindude pesamaterjal ja katusele tassitud jäätmed ummistavad sadevee äravoolusid põhjustades kinnisvarale niiskuskahjustusi.

Kuidas kajakaid ja tuvisid eemale peletada

Eduka tõrjumise eelduseks on katuse puhastamine reostus-, pesitsus- ja toitumisjääkidest.

• Hoonete katustelt, rõdudelt ja aknalaudadelt ning tänavavalgustitelt – tõhusaim meetod kajaka- ja tuvitõrjeks on võtta kasutusele maandumist takistavad linnutõkked. Metallist ogad on piisavalt pikad ja tihedalt ribal, ükski lind ei taha sinna isegi lähedale tulla. Seega töötab kõikide lindude puhul ja on kõige efektiivsem peleti üldse. Maandumist takistavate linnupeletite paigaldamine on lahendus mitmeteks aastateks. Linnutõkked peaks paigaldama katuse servadele ja korstende ning ventilatsiooniavade ümbrusesse. Sellest piisab, et linnud peaksid katust ebaturvaliseks pesitsuskohaks. Kitsamate pindade kaitsmisel, näiteks aknalauad või rõdupiirded piisab linnuogadest.
• Katustelt aitavad linde tõrjuda ka linnupeletuslohed. Kui tööstushoonete lähedal ei ole elumaju, sobivad kajakate ning tuvide tõrjumiseks helilised peletid, näiteks Agro Pro.
• Põldudelt, tootmishoonetest, hoidlatest – elektroonilised seadmed nagu lindude hädakisa tegev Agro Pro nelja, kolme või kahe hektari kaitseks või Agro Pro mini kuni poole hektari kaitseks, laser automaatpeleti, laserid sise– või välistingimustesse või gaasikahur, samuti visuaalsed hirmutusvahendid nagu kullisilmad või linnupeletuspallid.

Parimate tulemuste saavutamiseks on soovitav erinevaid hirmutusviise kombineerida.

Mehaaniline paugutaja teeb korraga vaid ühe paugu ning ei vaja lisatoidet tööks. Paukude intervalli saab ventiiliga reguleerida vahemikus 30s kuni 30min. See tähendab, et toimub üks pauk nt iga 30min tagant terve ööpäeva jooksul. Kuna konstantne paugutamine pole alati soovitud või vajalik, siis lisana valitav taimer annab võimaluse paugutamise aega reguleerida st näiteks sättida nii, et paugutataks ainult päeval.

Keskkonnaameti andmetel tegid rändlinnud (haned-lagled-sookured) 2019. aastal talunikele kahju ligikaudu 1,47 miljoni euro väärtuses. Kahjude hüvitamiseks maksti välja aga 492 719 eurot, mis tähendab seda, et tegelikult kompenseeriti põllumeestele kolmandik tekkinud kahju suurusest.

Paljud talunikud jätavad kahju üldse deklareerimata, kuna hüvitise taotlemine on üsnagi tüütu protsess. Seega tegelikult ei ole teada, kui palju rändlinnud kevadel ja sügisel põllumeestele reaalselt kahju teevad.

Rändlindude tekitatavate kahjustuste vältimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks 50% ulatuses tehti möödunud aastal vaid 23 taotlust kokku 14161 euro ulatuses.

Ehk siis peenes kirjas väljavõte:

Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord

Uuri linnu kohta lähemalt

Esimene põhiline viga, mida tehakse, on see, et ei uurita täpsemalt, millist lindu täpselt soovitakse peletada. Kui gaasikahur välja arvata, siis enamus linnupeletajaid on mõeldud spetsiaalsetele lindudele või linnuGRUPPIDELE. Näiteks kui soovite peletada vareseid, siis öökulli kuju tõenäoliselt ei mõju, kuna öökull ei ole looduses varese vaenlane. Varest tuleks peletada kas spetsiaalse häälitsuspeletaja või surnud varese kujuga. Ka näiteks laser töötab enamasti ainult rändlindude, tuvide ja pääsukeste puhul.

Enneta viga

Teiseks on peletajast vähe kasu, kui lindudel on juba koht sisse söödud. Ehk kui teil on maasikad või murelid juba lindude poolt natuke söödud, siis linnud juba teavad, et selles kohas on toidulaud kaetud.

Linnud on küll väga armsad ja ilusad vaadata, aga vahel võivad nad olla ka üsna ebameeldivad. Eriti kui avastad hommikul, et keegi on oma pika nokaga pool sinu higi ja vaevaga rajatud maasikapeenra saagist nahka pannud. Ja nii mitu päeva järjest. Õnneks on olemas päris häid lahendusi, kuidas linde oma aiast eemal hoida. Toome siin mõned näited.

Viimaste aastate kõige populaarsem ja efektiivsem vahend on lohe. Näiteks pildil olev lohe on 7 m pikkuse ridva otsas ja see kinnitatakse maa külge spetsiaalse komplektis oleva vaiaga. Lohe imiteerib kulli lendu ja hoiab tõhusalt väikesed linnud eemale. Ritv tuleks panna nurga alla nii, et isegi väga kerge tuulega liigub lohe peenra kohal ja seega teeb oma tööd üsna efektiivselt.

Kullikujuline lohe koos ridva ja vaiaga

Varemalt peletati linde tühja õhupüssi lasuga ja teadaolevalt mõjus see üsna hästi. Kuivõrd seaduslik selline peletusviis täna on, ei oska öelda. Lisaks võib see olla ka üsna hirmutav teistele inimestele.

Põllumajandusministeeriumi andmetel tegid rändlinnud 2017. aastal talunikele kahju ligikaudu 1,2 miljoni euro väärtuses. Kahjude hüvitamiseks maksti välja aga kõigest 231 448 eurot, mis tähendab seda, et tegelikult kompenseeriti põllumeestele ainult viiendik tekkinud kahju suurusest. Siia juurde tuleks arvestada, et paljud talunikud jätavad kahju üldse deklareerimata, kuna hüvitise taotlemine on üsnagi tüütu ja ajamahukas protsess. Seega tegelikult ei ole teada, kui palju rändlinnud kevadel ja sügisel põllumeestele reaalselt kahju teevad. Lisaks ei saa lootma jääda, et riik kõik kahjud korvab.  Mida siis aga teha? Ornitoloogid ei pea õigeks, et lindudele rände ajal jahti peetakse, ja seega igasugune küttimine on välistatud. Millised on need kõige tõhusamad vahendid lindude peletamiseks ja miks neid kasutada?