Põllumajandusministeeriumi andmetel tegid rändlinnud 2017. aastal talunikele kahju ligikaudu 1,2 miljoni euro väärtuses. Kahjude hüvitamiseks maksti välja aga kõigest 231 448 eurot, mis tähendab seda, et tegelikult kompenseeriti põllumeestele ainult viiendik tekkinud kahju suurusest. Siia juurde tuleks arvestada, et paljud talunikud jätavad kahju üldse deklareerimata, kuna hüvitise taotlemine on üsnagi tüütu ja ajamahukas protsess. Seega tegelikult ei ole teada, kui palju rändlinnud kevadel ja sügisel põllumeestele reaalselt kahju teevad. Lisaks ei saa lootma jääda, et riik kõik kahjud korvab.  Mida siis aga teha? Ornitoloogid ei pea õigeks, et lindudele rände ajal jahti peetakse, ja seega igasugune küttimine on välistatud. Millised on need kõige tõhusamad vahendid lindude peletamiseks ja miks neid kasutada?

Keskkonnaameti juhised

Juhendmaterjal kahjude ennetamiseks

Kes meil rändlindudest kõige rohkem kahju teevad?

Ornitoloogid asuvad analüüsima rändlindude tekitatud kahju

Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord

Kajakad võivad levitada haigusi ning meie turvalisust ohtu seada. Siit leiad mõned näpunäited, kuidas neid linde eemal hoida.

Kajakad on tihedad külalised nii prügimägedel, randades, parkides kui ka kõnniteedel, kus nad võivad tõeliseks ebameeldivaks muutuda.

Nende hüüded võivad küll meelde tuletada pikki suvepäevi rannas, kuid kajakate parved võivad olla üsnagi ärritavad ning isegi tervisele ohtlikud.

Nende eemale hoidmiseks on inimesed leiutanud kõikvõimalikke erineva efektiivsusega meetmeid alates võimsatest veepüstolitest kuni lambakoerteni.