Kuus võimalust kajakate peletamiseks.
Kajakad võivad levitada haigusi ning meie turvalisust ohtu seada. Siit leiad mõned näpunäited, kuidas neid linde eemal hoida.
Kajakad on tihedad külalised nii prügimägedel, randades, parkides kui ka kõnniteedel, kus nad võivad tõeliseks ebameeldivaks muutuda.
Nende hüüded võivad küll meelde tuletada pikki suvepäevi rannas, kuid kajakate parved võivad olla üsnagi ärritavad ning isegi tervisele ohtlikud.
Nende eemale hoidmiseks on inimesed leiutanud kõikvõimalikke erineva efektiivsusega meetmeid alates võimsatest veepüstolitest kuni lambakoerteni.
Kui nad juba ükskord kohale ilmuvad, jäävad need intelligentsed linnud paigale püsima. „Me räägime loomadest, kes suudavad kiiresti kohaneda, õppida ning kasu lõigata ressurssidest, mis parajasti kättesaadaval on,” ütleb Andrew Farnsworth Cornelli Ornitoloogia Laborist. „Erinevalt paljudest teistest loomadest, oleme me tegelikult enda käitumisega suurendanud nendele sobivate elupaikade ja toidu hulka. Kajakad on suurepärased oportunistid, ning kui nad midagi head leiavad, tulevad nad ikka ja jälle tagasi.”
Linnud ei ole vaid tüütuseks rannas käijatele, kellelt nad kõnniteel friikartuleid napsavad. Nad võivad lennujaamade ümber pesitsedes lennundusele tõelist ohtu kujutada (näiteks lennuki mootoritesse sattudes). Lisaks on muidugi ka see, et kuhu iganes nad satuvad, sinna jätavad nad ka enda väljaheited. Samuti võivad nad haigusi levitada.
Kuid ei ole just eriti tõenäoline, et me muudaksime enda käitumist nii palju, et kajakad ära läheksid. Me võiksime ehk vähendada üle ääre ajavate prügikastide arvu majade juures, kuid kajakad hulguvad ka farmide, põldude ja sadamate ümber.
Siin on kuus meetodit, mis aitavad kajakaid eemale peletada. Mõned vahendid, nagu näiteks peletav lint, maksavad vaid mõned kümned eurod, samas kui teised, nagu näiteks kallis elektroonika, maksavad mitmeid tuhandeid eurosid. Tavaliselt on kõige tõhusamaks lahenduseks mitme erineva meetodi koos kasutamine. Enamike mooduste puuduseks on see, et kajakad harjuvad ära asjadega, millel ei ole tegelikke halbu tagajärgi, mis tähendab, et nad tulevad tagasi.
Kajakatele ei meeldi eredad hirmutavad öökullide näod maskidel või õhupallidel (tihti kutsutakse neid „linnupeletuspallideks“) ning kajakad väldivad ka öökulli kujusid ja rebase või hundi kujusid. Nii et kui sind mõned aiakaunistused ei häiri, siis saad vähemalt neid tüütuid linde segadusse ajada.
Kajakatele meeldib istuda katuste servadel ja korstende tippudes ning seega aitab paralleelsete traatide, plastikust või metallist ogade ja polüuretaanist võrkude paigaldamine takistada lindudel õrrel istuda.
3. Laserid
Tänapäeva tehnoloogia on mitmesugused linnupeletuslaserid. Laserikiirega ei ole lindudel võimalik ära harjuda ja see on vaieldamatuks eeliseks teiste peletusvahendite ees. On suurema taskulambi suurused, millega lindude suunas näidates on võimalik nad mitme kilomeetri kauguselt minema peletada või kallimad statsionaarsed laserid, mis hoiavad linnuvaba piirkonna, kuhu laser on paigutatud.
Peegeldav materjal võib linde ehmatada ning tegelikult on peegeldavad ja läikivad teibid ning lindid üsna odavaks, kuigi lühiajaliseks lahenduseks.
Tegemist on ühe efektiivsema viisiga peletada linde ära suurelt maa-alalt.
Oleme aru saanud, et kõige efektiivsem viis kajakaid peletada on lohed. Kotkad ja kullid küll ei ole looduslikud vaenlased kajakatele, aga praktika näitab, et kajakad hoiavad aupaklikku distantsi lohedest. Katustele ja paadisadamatesse sobib lühema ridvaga peletuslohe. Kuna aga tavaliselt katustel tuul on üsna keerutav, siis peab jälgima, et lohe pole ennast ümber ridva keerutanud. Väga suure tuulega kohtades lohet siiski ei soovita, kuna lohe lihtsalt ei pea seal kaua vastu.