Lindude parv võib päevas ära süüa 500 kilogrammi astelpaju marju – kuidas seda vältida?
“Kui kuldnokkade ja vareste parv astelpaju põllule peale lendab, siis võivad nad ühe päevaga ära süüa lausa 500 kilogrammi marju. Algul kugistavad nad alla kõik tipumarjad ja siis lähevad ka alumised marjad,” kirjeldab Peeter Enning Pärnumaal asuvast Sella talust kui palju teevad linnud talunikele kahju.
Talunikel on lindudega sügiseti suur probleem. Just sügisel, kui paljud linnud valmistuvad siit lahkuma ja alustavad nii-öelda oma varude tankimist, saavad valmis astelpajumarjad. Linnud lendavad parvedes astelpajupõõsaid rüüstama ja võivad teha kasvatajatele väga palju kahju.
Seetõttu, nendib Peeter Enning, on asendamatuks abimeheks gaasikahurid. Tegemist on ilmastikukindla mehaanilise kahuriga, mille helitugevust võib võrrelda jahipüssi pauguga. Paugu intervalle on võimalik reguleerida ühest minutist kuni 30 minutini. Lisaks saab gaasikahurit kasutada sigade ja huntide peletajana.
Kuna linnud kipuvad olema kavalad, soovitab Enning lisaks kahuritele kasutada veel mõningaid linnupeletusvahendeid. Kahurid võiks tema hinnangul olla paigutatud iga 200 meetri tagant ning juurde soovitab kasutada kujusid ja linte. Peletusmeetmeid tuleks rakendada ennetavalt, sest linde on väga keeruline eemale peletada, kui nad on juba marjade maitse suhu saanud.
Soovitame juurde osta ka kahuri statiivi, mis võimaldab kahuril paugutada 360 kraadi ulatuses.
Üks tõhusamaid viise lindude peletamiseks on lohe. Lohe peaks kindlasti lendama üle põõsaste, mis tähendab, et see peab olema üsna pika ridva otsas.
Kas teadsid, et rändlindude ja kiskjate kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtavad kulutused hüvitatakse riigi poolt 50% ulatuses? Täpsemalt uuri keskkonnaametist.
Miks just sügis on kriitiline aeg?
Enne rännet vajavad kuldnokad ja varesed energiavaru ning astelpaju valmib täpselt samal ajal. Parv ei tule põllule juhuslikult – ta otsib kõige kaloririkkamat toidulauda. Seepärast peab tõrje olema töökorras enne marjade värvumist: kui parv on põllu üks kord “sööklaks” registreerinud, tuleb ta iga päev tagasi.
Kombineeri kahur visuaalsete peletitega
Gaasikahur on selgroog, aga parima tulemuse annab kombinatsioon: lisa kullisilmad (vähemalt kaks tükki hektari kohta) või röövlinnu-lohe teleskoopvardas. Kaks eri tüüpi ärritajat korraga tähendab, et linnud ei harju kummagagi. Suurematele istandustele sobib ka lindude hädakisa mängiv Agro Pro, mille kõlarid saab põllu ümber hajutada.
Põhjaliku hooajaplaani leiad meie marjakasvataja linnutõrje käsiraamatust. Riik hüvitab kuni 50% peletusvahendite kulust – vaata taotlemise juhendit.
Kaitse marjasaak kahuriga